Digipööre läbi – elagu pööre koolis

Digipöörde projekti aeg saab kohe-kohe läbi ja aeg vaadata tagasi ja edasi. See on minu nägemus tehtust.

See on olnud meile keeruline ja kiire aeg mitmes mõttes. See, mida me alguses plaanisime, ei ole nii toimima saanud, aga tegelikult ega see peagi nii olema – tehtud sai minu meelest parem ja edasi vaadata lihtsam.

Mis tehtud?
Meie esialgne kava nägi ette, et rakendame nutivahendeid kolmes aines – matemaatika, loodusained ja kunst, ning kolmes klassis – 1., 4., ja 7. klass ning valmivad õppematerjalid. Lisaks õpetajate koolitused, koostöö lasteaiaga ja meie tradistsioonilised üritused, kus nutit kasutame.
Juba esimesel koolituspäeval lõi Mart Laanpere meie plaani oma jutuga pea peale ja nii keskendusime hoopis sellele, mida me veidi juba tegime, et sellest saaks parem asi ehk siis maja-, õue- ja matkamängudele nutivahendite abil. Sellised mängud toetavad õppekava üldpädevuste saavutamist (kui nüüd peenelt öelda). Lihtrahva keeles aga – meie õpilased teevad ilusti koostööd vanusevahest hoolimata (võistkonnad on klassideülesed), nende teadmised kodukoha kultuurist on paranenud, nad oskavad rakendada nutivahendit ülesannete lahendamisel jne.
Kõigest sellest valmis koduleht Matkamängud, kus tegelikult on juttu ka maja- ja õuemängudest, näited küsimustest ja mängude ülesehitusest.

Digipöörde projekti sai kirja ka toetava tegevusena projekt “Mäng majja”, mille raames me plaanisime täita osa tühjadest koridoriseintest mängudega, et õpilastel oleks põhjust vahetunnis nutivahend käest panna ja sõpradega lustida. Ega sealtki pea nutivahend tegelikult eemale jääma – kui mäng jääb pooleli, saab seisu ju pildina salvestada ja järgmine kord jätkata. Valla IT juht Urmas Luuk arvas, et väga lahe oleks teha ka mängude turniir, seega saame mõtet veel edasi arendada.

Valmis on kaks mängu seinal ja ka kahele vanale koolipingile tegime laevade pommmitamise ja kartulikuhja väljad. Vanemate ja vilistlaste kaasabiga loodame saada seintele Reisi ümber Hiiumaa ja Tsirkuse analoogi Koolitee. Värvid, millega need seinale kanda, annetas lahke inimene. Mängu nupud saavad magnetid ja mänguväljal on nupuväli värvitud magnetvärviga. Kuna esimesed mängud seinal kutsusid õpilasi kriidiga joonistama, siis sai üks seinaosa fuajees ka tahvlivärvi kihi ja nii on kõigil võimalik oma kunstiannet rakendada.

Sellega seostub ka meie ringide temaatika. Nimelt on meil tunniplaanis igal klassil üks ringitund nädalas. Iga 10 nädala järgi on uus ring. Sel sügisel alustasime valla IT juhi Urmase eestvedamisel lauamänguringiga. Osalenud on 9. ja 4. klass ja õpilastele väga meeldib.

Üks mõte tekkis meil üsna hiljuti ja nppd on klasside ustel taskud, kus sees on QR koodid, mis igal nädalal vahetuvad. Alustasime mängudenädalaga, kus iga klassi uksel on seal õpetatava ainega seotud viide mängu äpile. Aga edaspidi võib sealt leida mõne temaatilise äpi, anekdoodi, naljapildi, artikli vms, mis ainega seostub. mängudenädala QR koodid

Õpetajad on osalenud Koolelu e-kursusel ja kunstiõpetaja ka kunstiõpetajatele mõeldud nutikoolitusel. Kindlasti osaletakse edaspidi rohkem e-kursustel.

Uue serveri saime ka. Meie terminalidel töötav arvutiklassis töötas eelmine server 8 aastat, aga sel sügisel väsis lõplikult. Tänu direktori, valla IT juhi, valla rahandusega tegelevatele inimestele ja headele sõpradele firmast Reko, on meil nüüd uus ka kiire server, mis laseb meil tegeleda ka lihtsamate programmeerimiskeskkondadega. Oh, ja IT arengukava hakkab ka ilmet võtma.

Kuidas edasi?

Ega me oma tegevust pooleli ei jäta.
Juba uuel nädalal läheme 7.klassi õpilastega lasteaeda nutitundi tegema. Oleme juba lasteaia juhatajaga arutanud, et sellest võiks välja kujuneda näiteks korra kuus toimuv tund – oleks vaheldust nii meie kui nende õpilastele ja on ju üldteaada, et õpetades õpib hästi.

Direktor otsib praegu võimalusi, et koolile rentida komplekt tahvelarvuteid, et neid siis ka aktiivsemalt tundides rakendada.

Kooli koduleht saab uueja värske kuue jaanuari lõpuks. Praegune on ajale jalgu jäänud. Õpilaste hulgas väga populaarne Lingid õpilastele, jätkab kindlasti ka uuel lehel. Praeguses on puudu äpid, aga loodetavasti löövad õpilased siin käe külge ja nii saab ka see rubriik popiks.

Uuel õppeaastal tahaks käivitada programmeerimise ja/või robotikaringi. Kokkulepe on valla IT juhi Urmas Luukiga olemas, nüüd on vaja vaid käia toetavatel koolitustel,  leida sobivad vahendid.

Kevadel valmib üks 8.klassi õpilase uurimistöö vanemate hoiakutest VOSK teemal. Ja ehk saame ka 2 võistlustööd “Lahedale asjale”, sest tüdrukutel on hea mõte, ehk õnnestub ka teostus.

Uuesti alustame eTwinninguga. Hiljuti loetud statistika põhjal on Lauka kool endiselt maakonnas esimene läbi viidud eTwinningu projektide arvult….ja me ei ole neid teinud nüüd juba vähemalt 3 aastat. See on kurb. Aga mõtteid ja ideid on, nüüd ehk ka veidi rohkem aega. Ehk saame kampa ka toredad kolleegid teistest saare koolidest.

Ja kindlasti tahame kooli keskkonda muuta kaasaegsemaks, sõbralikumaks ja huvitavamaks, et õpilased ei upuks nutimaailma. Nagu Ilmar Tomusk ütleb raamatus “Digipöörane kool”: “Ka kõige keerulisemad asjad saavad selgeks, kui sa tahad need selgeks saada. Kas seda tehakse tavalise või digitaalselt, raamatutega või arvutitega, ei oma mitte mingit tähtsust. Kui sind mitte miski ei huvita, ei ole ka kasu sellest, kui sul oleks maailma kõige vägevam arvuti ja maailma kõige kiirem internet.” Meie tahame, et meie õpilastel oleks koolis huvitav ja tore.

Mida mina õppisin?

Ennekõike tundma ennast ja kolleege. Sain aru, et mul on puudu meeskonna juhtimise oskustest (loodetavasti lülitatakse see aine kunagi haridustehnoloogide õppekavasse), aga ehk on need arendatavad ja õnneks kolleegid olid tublid ja said sellest puudusest hoolimata hästi hakkama.

Ostsin hiljuti endale nutitelefoni kõrvale ka tahvelarvuti. Mulle tundub, et see mõjutab mu otsust, et milliseid tahvleid koolile hankida. Praegu olen kasutanud oma seadet ka kooli üritustel, et oleks üks meie neljale iPadile lisaks ja mulle väga meeldib, et sain sellel luua piiranguga konto, mida õpilased kasutada saavad.

Kindlasti peaksid kõik! õpetajad vähemalt korra õppeaasta jooksul käima mõnes teises koolis külas. See on ideid andev käik. Meil oli Roosna-Allikul väga vahva!

Kolleegid ja õpilased on mul toredad! Õpilastele tuleb anda rohkem võimalusi ise otsustada, siis nad suudavad üllatada.

Advertisements

õp Siret ja Koolielu.ee

Olen lisaks oma töödele ka Koolielu.ee käsitöö ja kodunduse aineekspert. Sel aastal käivitusid jälle ainekuud ja käsitöö kord oli just novembris. Selle raames tegin juhendi  nädala äpile, mida soovitas mulle ja klassiõpetajatele õpetajate päeva koolitusel 7. klassi õpilane Kristin. Aitäh talle! Äpp leiab kindlasti rakendust ka meie käsitöötundides.
Veel viisin läbi veebiseminari, kus rääkisin, mida mina olen Facebookis õppinud.
Koos teise käsitöö- ja kodunduse aineeksperdi Railiga mõtlesime, et sel korral me e-kursust ega õppimisüritust ei tee vaid proovime hoopis inimesed meiega koos meisterdama meelitada. On heameel tõdeda, et kuigi osalejaid ei olnud palju, kaasas õpetaja Saima Tõigast oma õpilased ja osa võttis ka üks üldse mitte kooliga seotud inimene. Mulle tundub, et see ei jää meil viimaseks selliseks ettevõtmiseks.

Tore tagasiside vilistlaste peole

LAUKA KOOL- 115!

17. oktoober oli väga ilus sügisene laupäev. See päev oli eriline ja oodatud kõigile, kel side Lauka kooliga ja kindel soov osaleda kooli 115. aastapäeva puhul korraldatud vilistlaste kokkutulekul.Meid lõpetas 1969 aastal kaksteist inimest. Väga tore klass oli. Kui Lauka kooli aastapäevadel käima hakkasime, olime nooremapoolsete vilistlaste hulgas ja kooliaeg tundus nii lähedal olevat.

Nüüd klassifitseerusime juba eakamateks, aga meenutused kooliajast on ikka värsked.Esmalt kogunesime Reigi kalmistule. Vaikuse hetk Lauka kooli õpilastele ja õpetajatele pühendatud mälestussamba ees. Seejärel käisime läbi surnuaial puhkavate kooli õpetajate-töötajate hauad ja Lauka kooli õppealajuhataja Krista Rannast asetas igale küünla. Meie küünal jäi põlema klassijuhataja Zinaida Lahesalu kalmule. 

Päev jätkus koolisööklas, kus pakuti hernesuppi, mis maitses sama hea kui lapsepõlves pärast pikka lumes sumpamist. Kiitus kooli kokale Aimi Aromatovale. Koolimajas oli juba sagimist- registreerimislauas lunastasime kooli ajalehe ja pastaka ning kooli ajaraamatu, kus ka meie lõpupilt sees. Teresid ja äratundmisi ja jällenägemisi jätkus kogu õhtuks.

Äkki seisis meie selja taga õpetaja Tiina Lilp (Kiis) ja neljakümmend kuut aastat vahepeal poleks nagu olnudki. Tema lemmikõpetaja staatust ei väära miski. Ka oli rivis meie kooli direktor Tiit Petersoo. Meelde on jäänud tema energia kooli spordielu edendamisel.Kui koolimajas tutvumisring tehtud, oli aeg leida koht saalis, kus toimus kontsert-aktus. Praeguste õpilaste ja õpetajate eeskava oli lustlik ja kaasaegne. Järgnes endiste õpetajate ja koolitöötajate meelespidamine ja sõnavõtud. On juba traditsioon, et direktor (1974-1980) Valter Parve juhatusel lauldakse koos aegumatut „Juba linnukesed”.

Seejärel kogunesime klassidesse, et vanu sõpru näha ja juttu puhuda. Et meie klassikaaslaslasi on väheks jäänud, jagasime ruumi teiste lendudega. Jututeemat jätkus lausa nii kauaks, et jäime ilma järgmisest programmi osast – direktor Valter Parve nostalgia diskost. Sellest on kahju, sest kindlasti oli tegu vahva vahepalaga.

Osalesime lõbusas majamängus: kaheksa õpilast olid koolimaja peale ära jaotatud, pidime nad viidete järgi leidma ja lahendama nii teadmisi vajavaid kui ka kaasaegset arvutitehnika tundmist nõudvaid küsimusi. Ristsõna saime lahendatud klassikaaslastega kahasse ja „sõbra abiga”. Loodetud auhinnast – šampusepudelist – jättis loos meid siiski ilma.
Õhtu lõbusama poole eest hoolitses ansambel Hands Three H3. Klassivennad Raivo ja Harry ei jätnud meid istuma. Oli tore tegevust ja meenutusi täis õhtu. Aitäh korraldajatele. Viie aasta pärast saab kool 120- eks siis kohtume jälle.

Reet Pihel (Alliksoo) ja
Krista Luuk (Vilu)Lauka kooli vilistlased

Ilumus Hiiu Valla ajalehes, 27. novembril

Roosna- Alliku Põhikoolis

Roosna – Alliku Põhikoolis

13. novembril külastasime oma kooli ,, Digipöörde“ meeskonnaga Roosna – Alliku Põhikooli.

Kool asub vanas Roosna – Alliku mõisahoones ja kohale jõudes tervitas meid kooli direktor mõisaproua riietes. Majja sisenedes  sattusime hoopis teise miljöösse- lühtrid, vanaaegsed toolid, seinamaalingud ja palju toredaid eraldatud ruume. Tutvusime kooli ajalooga ja külastasime tunde. Tundides kasutasid õpilased GeoGebrat, toimus majamäng QR koodide abil. Huvitav oli see, et koolimaja seintele olid pandud raamidesse QR koodid, mille abil saab infot kooli ajaloost. Nähtud tundides kasutasid õpilased tahvelarvuteid. Selgus, et nende vald, kuuldes Roosna- Alliku Põhikooli osalemisest ,, Digipöörde“ projektis, ostis koolile 20 tahvelarvutit. Peab ausalt tunnistama, et see tegi meid kadedaks ja pani meidki unistama rohkematest tahvelarvutitest oma koolis. Praegu on meil kasutada ainult 4 tahvelarvutit. Direktor tutvustas meile oma kooli igapäevatööd. Roosna- Alliku Põhikoolis on oma töövihikud, milles piirkonna ajalugu ja töölehed õpilastele täitmiseks. Selgus, et igapäevaelu väikekoolis on meie kooliga suhteliselt sarnane. Saime palju häid ideid, mida oma koolis ellu viia. Lõpetuseks toimus vestlusring meie ja nende kooli õpetajatega, mille käigus anti põhjalik  ülevaade projekti ,, Digipöörde“ toimumisest nende koolis.

Suured tänud Roosna- Alliku Põhikooli õpetajatele! Olime Rohuküla sadamas tänulikud ka meie kooli direktorist bussijuhile, kes meid peaaegu minutilise täpsusega kl 17. 30 väljuvale praamile sõidutas ( Saime praamile, kuigi meil broneeringut sellele praamile ei olnud).

Päev oli sisutihe, huvitav. Olime kõik ühel meelel, et väga palju annab juurde külastuskäik teise kooli.

 

Õpetajad Roosna-Alliku koolil külas

Projekt “Mäng majja”

Meie digipöörde toetav projekt “Mäng majja” on saanud sisse hoo. Projekti idee on värvida koolimaja seintele ja laudadele magnet- ja tahvlivärvidega mängud.

Esimeseks prooviks tegime trips-traps-trulli. Värvida aitasid 8.klassi tüdrukud, kes kiitsid idee heaks ja tegid hoolsalt tööd. Nii kui ära sai võetud teibid, leidsid tüdrukud kohe kriidid ja kaunistasid mänguvälja.

Uus trips-traps-trull on teise värvikihi ootel.

Uus trips-traps-trull on teise värvikihi ootel.

Esimene trips-traps-trull on suurematele õpilastele sobival kõrgusel

Esimene trips-traps-trull on suurematele õpilastele sobival kõrgusel

Mäng sai kiirelt ilusa kaunistuse

Mäng sai kiirelt ilusa kaunistuse

See andis idee, et peame ikka kuhugi koolimajja tegema tahvli, et soovijad saaksid priipärast kriitidega joonistada. Et idee meelest ei läheks, kruntisime kohe ühe seina garderoobis ja esmaspäevaks on sealgi kaks kihti tahvlivärvi ka peal.

Siia tuleb suur tahvel neile, kes joonistada tahavad. Ehk jääb ruumi ka teadetele.

Siia tuleb suur tahvel neile, kes joonistada tahavad. Ehk jääb ruumi ka teadetele.

Esimesed lauad on ka saanud krundi ja kaks kihti tahvlivärvi. Peale kolmandat tuleb laudade sahtlitesse laevade pommitamiseks sobiv ruudustik ja laua peale kabe ja male ruudustik. Remondituba on avatud kooli arvutiklassis, kus on ruumi ja õhku.

Mängude töökoda

Mängude töökoda

Nüüd on järg ka teiste seinamängude käes. Suur aitäh lahkele annetajale, tänu kellele meil on olemas seinavärvid. Vanemad on lubanud appi tulla ja nii saavad ka “Reis ümber Hiiumaa” ja “Koolitee” peadselt valmis.

DigiPeegel vol 2.

Viimasel koolituspäeval Tallinnas tutvustati meile Digipeegli veebiversiooni. Ootused olid suured, keskkond ilus ja…Aga kõigest järgemööda.

Digipeegel seisuga oktoober 2015

Digipeegel seisuga oktoober 2015

Sisestasin meie kooli andmed seisuga oktoober 2015 ja sain sellise ilusa pildi. Loodetavasti on selle kuu lõpus muud ka lisada.

Aga nüüd agad.

  • Pea terve nädala mässasin, et seda keskkonda Mac’il kasutada – safari Digipeeglit ei ava ja Chrom vähemalt minu sülekale väga ei meeldi
  • Kõik lingid ei tekkinud. Võib olla on nüüd pärast mõne punkti all mitu korda sama leht?  Igatahes lahendasin olukorra nii, et panin edaspidi lingid oma teksti sisse
  • Ehk ei ole keeruline neid punkte veidi kasvõi lisaküsimusena lahti kirjutada?
  • Praegu tundus see kuidagi Digipöörde keskne, ehk see edaspidi saab siiski pigem laiema suuna?
  • Mis peaks olema Sissejuhatuse all? Kas ainult minul on see tühi?
  • Tahaks jagada kolleegidega, aga kuidas? Mõni juhend võiks olla.
  • Tahaks seda kõike, ka tekstilist osa jagada meie partneritega, aga kuidas?
  • Mõned kirjavead või õigemini sassis ja puuduvad tähed leidsin ka, näiteks lehe allservas

Uus server

Sel laupäeval sai koolis üles uus server!
Sügis algas meil veidi ärevalt – server, mis oli meid teeninud alates 2007 aastast, tahtis remonti. Oli ära terve esimese koolinädala, siis käis päevaks-kaheks koolis tagasi ja läks jälle ravile. Urmas, meie tubli abiline valla poolt ja Koit, kes veab parimat arvutifirmat REKO, jõudsid üheskoos otsusele, et vanake tuleb pensionile saata. Hakkasid läbirääkimised ja lahenduste otsimised ning vaheajal saime teada, et vald on nõus liisima uue serveri. See küll tähendas, et unistus tahvelarvutitest tuli veidiks ajaks ootele panna.
Terve sügise olime hakkama saanud 4 tahvelarvutiga. Meil oli lõbus ja katsetasime erinevaid äppe, tegime lihtsamaid asju, aga lõpuks tahtsid nii õpilased kui mina ka veidi tõsisemat tööd teha. Nüüd, kui uuendatud saab ka terminalide tarkvara, on meie kasutuses korralik ja väga vaikne masin.
Kui nüüd veel ka kooli tahvelarvutite pargi veidigi paremaks saaks….

Toredad külalised Roosna-Alliku koolist

Kolmapäeva hommikul ootasime kooli digikülalisi Roosna-Alliku koolist. Saarele jõudmise eripära tõttu olid nad juba väga varakult oma teekonda alustanud ja jõudsid meile just tundide alguseks.
Et külalistel igav ei oleks, viisime nad kohe matemaatikatundi, kus 9. klass kasutas Geogebra äppi.
Õpetaja Aave tegi ka kõigist külalistest pildi.

Teise tunni olime planeerinud nii, et 7. klassi õpilastega koostöös tutvustame koolimaja läbi majamängu. Nii sai iga seitsmendik endale paarilise ja ühe tahvelarvuti. Majamängu küsimused olid mööda koolimaja laiali ja mängijate ülesanne oli need leida, välja mõelda vastused ja siis need Lensoo keskkonnas esitluseks teha – kas pildistades, joonistades või rääkides.
Mängu pildistades tundus, et põnev oli. Küll pandi paari ainete valemeid nimetustega, mõeldi hiiukeelseid sõnu ja otsiti paarilisi hiidlaste seltside piltidele. Mängu lõpus õnnestus minul küll ühe võistkonna tulem kogemata kustutada, aga sellest hoolimata läks üsna hästi.  Hiljem tuli küll välja, et mäng haaras nii palju, et majaga tutvumiseks tegime uue ringi 🙂

Kolmanda tunni ajal, kui meie õpilased kuulasid saalis kontserti, arutasime laua ümber probleeme, mis digiteemadega seotud, meie tutvustasime oma ideed matka- ja majamängudest. On probleeme, mis on samasugused ja vajaksid ehk lausa riiklikul tasemel lahendamist. Nt digitaristu.

Enne, kui Roosna-Alliku õpetajad said koduteele asuda, tegid nad läbi ühe käsitöötunni. Sel korral küll aja kokkuhoiu tõttu olin tehnoloogia kallal mina, aga kuna idee on tähtsam, siis sobis sel korral ka nii.
Nimelt muutsin ma Aave pildistatud pildid shabloonideks keskkonnas Free Picture Stencil Maker

Free Picture Stencil Maker 2015-11-12 23-41-55 Kasutasime seda keskkonda kevadel tüdrukutega, et ette valmistada tekstiilitööde projektis tehtud töö.
Shabloonid printisime välja ja seejärel sai iga õpetaja oma portree kalllale asuda, et välja lõigata kõik mustad osada. Kuna töö võttis aega, siis jätkasime peale lõunasööki, kui pildid said tekstiiliaerosooli abil poekotile kantud.
Päev möödus kiirelt ja kuna praamiaeg  oli jälle käes, siis oligi aeg öelda head reisi ja kohtume järgmisel nädalal.

Külalised Roosna-alliku koolist 4.11.2015

Digipöörde 4. koolituspäev

30.okt. Tallinna Ülikoolis- 4. koolituspäev

  • Kairit Tammets tegi ettekande Digitaalse loo jutustamisest arengu analüüsimise toetamiseks
  • Mart Laanpere ja Kai Pata rääkisid Andmete kogumisest ja tõlgendamisest Digipöörde mõju hindamisel.

Ettekannete ja töötubade vaheajal, kui teised kohvipausi pidasid, andis meie kooli digigrupi eestvedaja Siret Lahemaa intervjuu.

  • Marina Kurvits tutvustas võimalusi, kuidas Digipöörde tulemusi infograafika abil  visualiseerida.
  • Mart Laanpere rääkis lõpuürituse lavashow ettevalmistamisest

Päeva käigus innustati meid mõtlema ja kirja panema kõike seda, mis kasu on toonud Digipöörde programmis osalemine. Kust ja milliselt tasemelt alustasime ning millised on edasiminekud/arengud. Kuhu soovime edasi jõuda ning mida on selleks vaja teha. Kuidas esitleda tehtut programmi lõpuüritusel ning millised oleks esitluseks parimad võimalused. Vahetati ideid ja mõtteid. Leppisime oma partnerkooliga kokku, millal üksteist külastatakse. Roosna- Alliku kooli digimeeskond külastab meid juba 5. novembril ning vastukülaskäigu teeb Lauka kooli digipöörde grupp 13. novembril.

Oleme põnevil ja ootame neid kohtumisi, et jagada ja saada ideid ning teha koostööd.

Pildialbum
Klassiõpetaja, Katrin Laan